Väike ingel istus mere ääres suure kivi otsas ja vaatas
kaugusse. Aasta oli läbi saamas, mõned päevad veel vaid jäänud. Lund oli sadanud
vähevõitu. Kõik mis igatses valget kaitsvat tekki paljendas nüüd oma katmata alastuses.
Ingli hinges oli kipitav kurbus. Ta mõtles läinud aastale.
Sinna mahtus palju heategusid, mis oligi ingli töö. Tõsi, väike ingel käis
alles koolis ja õppis inglitempe. Aasta jooksul oli ta päästnud mänguhoos
ettevaatamatuid lapsi. Emasid ja isasid, uljaid noorukeid, isegi ühe kooli, ühe
kutsika, ühe mängumõmmi, ühe köie peal kõndiva baleriini ja taru täie mesilasi.
Ta oleks teinud rohkemgi, kuid oli alles algaja. Sellegipoolest polnud peaingel
temaga päris rahul. Ta oli palunud mõelda, mille kõige tähtsama oli väike ingel
inglitööd tehes unustanud.
Väike ingel vaatas kaugusse ja ohkas: „Tuleks ometi meelde,
mille osas eksisin, saaksin koos teiste inglitega südamerahus taevapeol
tantsida.“ Ta pigistas silmad kinni, võttis kätega kõvasti põlvede ümbert ja
ootas end vaikselt kiigutades vastust.
„Oh mind,“ lausus ta lõpuks sosinal. Ja tundis kuidas selle
peale südame alt soojaks läks. Teda valdas õrn heldimus. „Oh mind, ma olen ju
tegelikult olnud tubli ja väärin peol tantsimist.“ Ime kordus, süda läks veelgi
soojemaks ja kurbus hakkas kaduma. Väike ingel tõstis pilgu. Hoolimata lume
puudumisest, tundus ümbrus hele ja helge. „Ma olen hea ingel ja tahan tantsida“,
ütles ingel nüüd juba peaaegu kõva häälega.
Ühtäkki ilmus peaingel ingli kõrvale ja paitas tema pead. „Sa
oled vastuse leidnud! Head tehes ei tohi ennast unustada. See on sel aastal
esimene kord, kui põlvede ümbert kinni hoides ennast kallistasid. Kui ennast ära
unustad, siis muutub inglitolm tuhmiks pulbriks ja sinu võluvägi kaob. Pea seda
meeles.“ Väike ingel noogutas õnnelikult: „Pean seda meeles.“
Ingli õed ja vennad olid tulnud tema ümber. Nad kallistasid teda.
Kuskilt kostus vaikset muusikat. Taevast pudenesid esimesed suured valged
lumeräitsakad.
Armastust enda vastu ja nauditavat tantsu läbi järgmise
aasta!
23.12.2013
