Mu viimane Tartus käik oli küllaltki sürreaalne. Hommikul 5:45 buss oli nii väike, et mitmed inimesed jäid maha. Et mul algas juba 9:00 koolitus tarkuselinnas, siis vedas. Küll ei olnud nii väikeses bussis paslik hakata sööma kaasa haaratud hommikuvõileiba ja juua pääle ingveriteed.
Sõin need võilevad siis Tartu bussijaama kohvikus, kus igas lauas istus 8:05 üks mees, üks liitrine õlu ees. Ma oli...n ka ühe habetunud nunnu alkohoolikuga ühes lauas kohvi joomas (kohvi jõin siiski ainult mina) ja nüüd siis oma kaasa võetud võileiba söömas. Tagasitulek Tartust Tallinna päev hiljem oli sama kummaline. Ostsin pileti hommikul valmis, kuuesele bussile ja uurisin, et kui lõpetan varem, kas seda saab ümber vahetada. Vastus oli "Jah". Kui ma siis jooksin elu kiiremat jooksu, et viiesele bussile jõuda ja 16:48 pea bussi ukse vahelt sisse pistsin - et kas saab vahetada piletit, keeras bussijuht pea põlglikult kõrvale ja sõnas, et siin küll mingit piletit vahetada ei saa. Tormasin siis jaama, kus oli paras kassajärjekord. Palusin ühte kassa lähedal olevat inimest, et kas lubaks mul pileti ümber vahetada-buss väljub kohe, mille peale too sõnas, et on nii kaua oodanud, et ei luba mind vahele. Üks noormees lõpuks 16:49:30 lubas. Siis teatas kassapidaja mulle: "Peale bussi väljamist ei tahtnud tulla piletit vahetama!" Viskas mulle 10 eurot ja sõnas midagi stiilis, et kaduge nüüd bussi peale.
17:01 avas liikuma asutav buss minu pärast uksed ja sain peale. Väsinud ja õnnelik. Suures bussis avanes vaatepilt - kõik inimesed istusid üksikult oma pinkidel (tõsi mõned ka kahekaupa) ja olid enda kõrvale asetanud kotid ja üleriided. Kui neist möödusin, vaatasid nad pingsalt aknast välja. Sõnaga põhimõtteliselt olid kõik kohad kinni. Lõpuks istusin ühe praetud välimusega alksile lõhnava napsivenna kõrvale ja sain kenasti koju.
Miskid mustrid selles loos korduvad:)
